Lilled kohtunikule

Marjory Louise Ellingham – inglise kirjanik, kes kuuluu „inkvisiidi ajastu inglise kirjanduses”, tunnustatud kui „detektiivide kuninganna” koos Agatha Christie, Dorothy Sayersi ja Ngaio Marshiga. Ta eristub teiste selle žanri autorite seas, nagu ütles Agatha Christie, „nagu põlev lamp”.
Suurema tuntuse on saavutanud Ellinghami raamatud detektiivist härrasmees Albert Campionist. Sellesse köitesse on koondatud seitsmes ja kaheksas romaan tema põhitsüklist, samuti novellikogu „Härra Campion, kriminoloog”.
Ettevõtte maine eest hoolitsemine oli John Widowsoni jaoks alati esikohal. Nii kakskümmend aastat tagasi kui ka praegu, kui ohus on mitte ainult maine, vaid ka tema nõo vabadus. Härra Widowson eelistas hoida au tema juhtimise all oleva kirjastuse. Samas eelistas härra Albert Campion asja tuumale minna, ja mitte ainult seetõttu, et kirjastaja vend on tema vana sõber, keda tahaks hädast välja aidata.
Campioni kauge sugulane, kes vanas eas on loonud muusikashow, palub detektiivil välja uurida, kes tekitab probleeme peaosatäitjale. Campion sukeldub teatrikiredesse ja intriigidesse, kus tuleb uurida tõsisemaid juhtumeid kui rikutud plakat või kinni jäänud meigipliiats.
Campion saab anonüümselt kirja, kus mainitakse inglit, Petersit ja mooli. Samal hommikul avaldab ajaleht „Times” teate R. I. Petersi surmast. Tundub, et leinaja ei ole keegi teine kui endine klassikaaslane, kelle hüüdnimi on Seesam, keda Campion koolis vihkas ja kellest ei ole enam kui kahekümne aasta jooksul uudiseid olnud. Seesami matustel kohtab Campion veel ühte koolikaaslast, kes sai täpselt samasuguse kirja, ning vestleb Petersi arstiga, kes kinnitab, et too suri kopsupõletikku. Usumatu, aga seistes laeva ees, kuulab Campion enda taga väga tuttavat köha. Just nii köhis kunagi petlik Seesam…