Aju refleksid

I. M. Sečenovi töö «Aju refleksid» pani aluse kaasaegsele füsioloogiale, näidates, et kõik vaimsed protsessid, sealhulgas mõtlemine, on refleksid. Need saavutused võimaldasid sügavamalt mõista aju töö mehhanisme, sealhulgas tingitud reflekside kujunemist, mille pakkus välja I. P. Pavlov, ja nende rolli emotsioonide ja mõtlemise tekke protsessis. Sečenovi järeldused panid aluse õpetusele närvivõrkudest.