See romaan ei ole naisest, vaid loomisest ja autorlusest.
Peategelane on jõu kandja, mis seisab loome taga; läbi tema uurib romaan, kuidas on korraldatud inimese elus autorlus.
Tema jõud toimib kui katelaator: Briaga kohalolekul tugevnevad teiste talentide, impulsside ja ambitsioonide vool.
Brio — muusikatermin, mis tähendab elujõudu, impulssi, helijõudu, ning see tugevdab kõike, millega ta puudutab. Tema läheduses teravduvad teiste tunnete, talentide, soovide ja loomingulise energia võimekus. Mitte kõik ei suuda seda taluda. Loomise jõud nõuab tunda ja armastada igas suunas, kuid inimelu on alati lõplik ja struktureeritud.
Romaan uurib, mida tähendab olla oma elu autor — ja mis juhtub, kui see õigus antakse kellelegi teisele, omandatakse väljastpoolt, kaotatakse alateadlikul kokkuleppel või lükatakse tagasi hirmu ja kohustuse tõttu.
Romaan näitab, et katse elada nii, nagu oleksid ainus oma saatusest autor, on sama hävitav kui täielik loobumine autorlusest.
Romaani põhiliikumine ei ole niivõrd tagasipöördumine õiguse saamiseks olla autor, vaid teadvustamine, et autorlus ei kuulu kunagi ühele inimesele. Inimese elu mõjutavad mitte ainult praegused otsused ja olud, vaid ka minevik, lapsepõlv, sugu, maastik, mälu, keel, kohtutud inimesed — ja lõppkokkuvõttes kogu universum.
Inimene eksisteerib paljude autorluste väljas, ning küpsus seisneb oskuses neid kuulata.