Vaba. Täiskasvanuks kasvamise lugu ajastu murdepunktis

Pioneeride kaelarätikud, punased lipud, mai 1. demonstratsioon, kommunistlik partei ja riigi lootus helgele tulevikule. Aga kodus — sosinad köögis, peresaladused ja keelatud teemad, sest naabrid võivad petta. Selline näis 11-aastasele Leale Rahva Sotsialistlik Vabariik Albaania. Siis, peaaegu ühe öö jooksul, varises Berliini müür kokku. Stalinile, keda ta pidas headeks juhiks, kes armastas lapsi, eemaldasid pea protestivad tudengid. Ilmnes ebameeldiv tõde tema perekonna päritolu kohta. Lea sai teada, et kui vanemad ja naabrid sosistasid sõpradest, kes pääsesid „ülikooli“, või sugulastest, kes „kooli jätavad“, räägiti palju tumedamatest asjadest.

Koos naabrite postkommunistlike riikidega astus Albaania keerulisse üleminekuperioodi sotsialismist lääne vaba turuni: finantspüramiidide, organiseeritud kuritegevuse ja seksikaubanduse düstoopia. Veel eile näis kõik igavene ja õige olevat, aga täna — „vabadus“, mis tuli koos tühjade letite, puudustega, täitmata lubadustega ja tundega, et tuttav maailm haihtus hetkega.

Lea Jupi on oma sügavad ja liigutavad mälestused loonud ereda portree täiskasvanuks kasvamisest kommunismi kokkuvarisemise ajal Balkanis. See ei ole ajaloo õpik, vaid aus lugu perest, haprast seosest isikliku ja poliitilise vahel — sellest, kuidas ideoloogia purustab saatuseid, kuid inimesed elavad edasi, usuvad, naeravad ja armastavad.