Reis Iisraeli

«Reis Iisraeli» — särav ja vastuoluline jutt Jalal Ale-Ahmadist (1923–1969) tema reisist noored Iisraeli riiki 1963. aastal. See ei ole lihtsalt teekonnakirje, vaid sügav ja provokatiivne refleksioon identiteedist, moderniseerimisest ja poliitilisest keerukusest Lähis-Idas. Autor, üks 20. sajandi Iirani mõjusamaid intellektuaale, näeb Iisraeli samal ajal lähedase ja kauge, oma ja võõra, inspiratsiooni allikana ja ärrituse keskpunktina. Ale-Ahmadi raamat jääb oluliseks tunnistuseks varasest Iiraani vaatenurgast Iisraeli suhtes — vaatenurgast, kus imestus kooseksisteerib ettevaatlikkusega kaua enne seda, kui kahe riigi suhted muutusid vaenulikuks. Siiski on tekst väärtuslik mitte niivõrd teadmiste allikana Iisraeli kohta, kuivõrd kui Iiraani intelligentsi 1960ndate aastate sisemise kriisi ja väljaotsimise peegeldus.