Anime fenomen "Titaanide rünnak". Ajalugu, viidatud kohad ja varjatud tähendused kultusuniversumis

«Inimesed on vaimustunud mõttest, et seinad suudavad neid igavesti kaitsta. Kuigi viimased sada aastat seinad on jäänud puutumatuks, ei ole mingit garantiid, et need ei kuku täna». — Levi Ackerman

Üle 10 aasta tagasi saime esmakordselt teada Paradiisi saarest, mida ümbritsevad... seinad, mis kaitsevad inimesi titaanide eest. Nendel aastatel on anime fännid hingetuks jäänud jälgides kartmatu Eren Yeageri ja tema sõprade seiklusi.
Kes meist ei ole kaastundnud Levil keerulisele saatusele, ei ole vihastanud Reinerile petmise peale, ei ole nutnud Hange surma üle või, lõpuks, ei ole vaielnud, milline peaks olema grandioosse eepose lõpp?
Aja jooksul on «Titaanide rünnak» muutunud mitte ainult mangaks post-apokalüptilisest maailmast, mis püsib elus inimlaadsete inimesesööjatest titaanide all, vaid ka üheks Jaapani ja maailma popkultuuri sambaks. Kuumad arutelud, mis on tekkinud nende või teiste peatükkide tõttu, ja entusiasm animatsiooni adaptatsiooni üle - on sellele silmapaistev tõestus.

Klemant Drapo, professionaalne ajaloolane ja suur Isayama loomingufän, kutsub meid taas sukelduma kultusuniversumi ajaloosse oma raamatu «Anime fenomen «Titaanide rünnak»: ajalugu, viidatud kohad ja varjatud tähendused kultusuniversumis» abil ja teada:
- Mis seisab Jean'i ebakindluse, Sasha lihtsuse ja Historia pehmuse taga?
- Miks on Seinte maailm — «kõver peegel» meie reaalsusest?
- Kuidas sündis kultusuniversumi idee?
- Miks said inimkonna vaenlasteks just titaanid?
- Milliseid teoseid inspireeris Isayama mangaga töötamise käigus?

Ja kõige tähtsam — miks näeme me end lugu noortest, kelle maailm on titaanide-röövlite surve all purustatud?