Õunakott

Paljude lastega Jänes läks metsa toitu otsima oma suurele perele. Ta kogus õunu täis koti, kuid tee peal koju kohtas erinevaid metsloomi ja jagas kõikidele heldelt küpseid vilju. Alustuseks kostitas ta karu, seejärel oravaid, siili, kitse koos beebidega ja mutti.... Viimase õuna andis suurmeelne Jänes ärritunud Varesle. Ja see võttis selle, kuigi pahandas, et näljaste jäneste jaoks jääb midagi saamata.
 
Jänes pidi tagasi minema õunapuu juurde, et veel õunu koguda, kuid see ei olnud lihtne. Esiteks sattus ta vihma ja äikese alla, ja kui ta õunapuuni jõudis, nägi ta Hunti, kes oli väga rõõmus – selline maitsev saak tuli ise talle jalgadesse. Kuid Jänes tõmbas hundi peale tühja koti ja oli seejärel kadunud.
 
Samal ajal, kui jänesenaine ja jänesed ootasid isa-jänest, hakkasid nende juurde külla tulema loomad, kellele meie kangelane õunu jagas. Oravad tõid pähkleid, siil korvitäie seeni, kits kapsa ja piima, mutt tõi porgandi, kartuli, peterselli ja peedi.
 
Kui kurb, läbimärg ja väsinud Jänes naasis koju tühjade kätega, olid tema näljased lapsed juba magama läinud. Ja siis, kõiki hirmutades valju kolinaga, ilmus karu meepurgiga tänutäheks õunte eest.
 
Järgmisel päeval istus suur jäneste perekond laua ääres, mis oli täis igasuguseid hõrgutisi. Ja Vares imestas – kuidas see tühjast kotist nii palju headust ilmus.
 
Head teod saavad alati tasutud. Ole helde ja kaastundeavaldav – ja kõik tuleb tagasi suuremas mahus. Kuid ei tasu kadeda ja kurja Varesega samastuda. Sellest räägib muinasjutt heast ja isetust Jänesest, mille on kirjutanud ja joonistanud kunstnik ja muinasjutustaja Vladimir Grigorevich Suteev.