Mis on loogika – iseseisev teadus või vaid osa ulatuslikumast filosoofilisest teadmisest, nagu näiteks gnoseoloogia? See küsimus on paljude mõtlejate jaoks olnud keskne, ja vastused sellele on endiselt ebaselged. S. I. Povarini raamat „Sissejuhatus loogikasse” käsitleb mitte ainult loogilise mõtlemise...
põhivorme ja seadusi, vaid puudutab ka sügavaid filosoofilisi vaidlusi loogika enda olemuse üle. Kas see on autonoomne distsipliin või lahustub see vältimatult teadusteoorias? Suurimate mõtlejate nagu Vvedenski, Windelband, Schuppe, Lapshin positsioonid esitatakse selle põhiküsimuse kontekstis. Autor analüüsib argumente loogika gnoseoloogilise sõltuvuse kasuks, uurides, kas võib olemas olla „poolte vabaks” ehk neutraalne loogika maailmapildi aluste väljaspool. See ei ole lihtsalt raamat formaalsest loogikast, vaid filosoofiline sissejuhatus selle juuri ja tähendusse.
Mis on loogika – iseseisev teadus või vaid osa ulatuslikumast filosoofilisest teadmisest, nagu näiteks gnoseoloogia? See küsimus on paljude mõtlejate jaoks olnud keskne, ja vastused sellele on endiselt ebaselged. S. I. Povarini raamat „Sissejuhatus loogikasse” käsitleb mitte ainult loogilise mõtlemise põhivorme ja seadusi, vaid puudutab ka sügavaid filosoofilisi vaidlusi loogika enda olemuse üle. Kas see on autonoomne distsipliin või lahustub see vältimatult teadusteoorias? Suurimate mõtlejate nagu Vvedenski, Windelband, Schuppe, Lapshin positsioonid esitatakse selle põhiküsimuse kontekstis. Autor analüüsib argumente loogika gnoseoloogilise sõltuvuse kasuks, uurides, kas võib olemas olla „poolte vabaks” ehk neutraalne loogika maailmapildi aluste väljaspool. See ei ole lihtsalt raamat formaalsest loogikast, vaid filosoofiline sissejuhatus selle juuri ja tähendusse.