Uues iseseivas kirjastuses BA book, mille asutas Boris Akunin, ilmus Mihhail Šiškini uus raamat «Minu. Essee vene kirjandusest». See raamat on vaade vene kirjandusele sõja prismast. Siin on autori lühike sissejuhatus: «Mis on valesti maailmas, mida on loodud kirillitsa abil? Miks...
on kirjandus vajalik, kui see ei päästnud ei GULAGi, ega SVO-st? Kunstnik tunneb teravalt seda, mis tuleb. Malevitši must ruut on see, mida ta nägi tulevikus, kus toimus esimene maailmasõda, kodusõda, GULAG. Arvan, et ma pole ainus, kes tunneb praegu Venemaad musta ruuduna. Vene kultuuril, nagu sada aastat tagasi, murdub selgroog. Kirjandusele läheb lõpuks kõik kasuks, isegi katki murdunud selgroog. Ilma Kolõmuta ei oleks «Kolõmaka jutustusi». Kirjanike saatus kirjandusele, paraku, on ükskõikne, selle jaoks on olulised vaid tekstid. Tekstid sünnivad, kuni keel elab. Aga miks on kirjandus vajalik?».
Uues iseseivas kirjastuses BA book, mille asutas Boris Akunin, ilmus Mihhail Šiškini uus raamat «Minu. Essee vene kirjandusest». See raamat on vaade vene kirjandusele sõja prismast. Siin on autori lühike sissejuhatus: «Mis on valesti maailmas, mida on loodud kirillitsa abil? Miks on kirjandus vajalik, kui see ei päästnud ei GULAGi, ega SVO-st? Kunstnik tunneb teravalt seda, mis tuleb. Malevitši must ruut on see, mida ta nägi tulevikus, kus toimus esimene maailmasõda, kodusõda, GULAG. Arvan, et ma pole ainus, kes tunneb praegu Venemaad musta ruuduna. Vene kultuuril, nagu sada aastat tagasi, murdub selgroog. Kirjandusele läheb lõpuks kõik kasuks, isegi katki murdunud selgroog. Ilma Kolõmuta ei oleks «Kolõmaka jutustusi». Kirjanike saatus kirjandusele, paraku, on ükskõikne, selle jaoks on olulised vaid tekstid. Tekstid sünnivad, kuni keel elab. Aga miks on kirjandus vajalik?».