Aadam pagenduses, või Kõikide tragöödiate tragöödia

Teine osa Hollandi dramaturgi Joost van den Vondeli tragöödiate triloogiast, kirjutatud XVII sajandil. Selles teoses mõtestab autor ümber piibellikku lugu esimeste inimeste langemisest ja Aadami ja Eeva väljaajamisest paradiisist, vaadates seda klassikalise tragöödia ja sügavate filosoofiliste mõtiskluste kaudu heast ja kurjast, vabaduse valikust, vastutusest ja inimese saatusest. Tegevuse keskmes on esimeste inimeste draama, kes seisavad silmitsi valikuga kuuletumise ja kiusatuse vahel. Vondel kujutab piibellikke tegelasi kui keerukaid, sisemiselt vastuolulisi figuure, kes on võimelised kahtlema, kannatama ja kaastunnet tundma. Tragöödia tõstatab universaalseid küsimusi kurjuse olemuse, vabaduse valiku rolli ja karistuse vältimatuse üle uhkuse ja kuuletumatuse eest. Luuleline keel, mis on külluslik viidete ja sümbolite poolest, annab teosele erilist sügavust ja väljendusrikkust.