«Viljakas maa» — salapärane maa, mis on jäädvustatud Paul Klee mitmetes maalides, ja samanimeline essee prantsuse helilooja ja dirigendi Pierre Boulezi poolt, mis käsitleb muusika ja kujutava kunsti vastastikust mõju teoreetilistes töödes ja kunstilise praktika geeniuses Euroopa avangardis. Muusikuisast ja...
lauljast emast sündinud Klee orienteerus suurepäraselt klassikalistes muusika vormides ning kasutas neid puhtalt maalikunstiliste probleemide lahendamisel. Sageli pöördub ta oma poolabstraktsetes kompositsioonides noodikirja poole, joonistab dirigeerijate, lauljate, olematute instrumentide figuure, ning loengutes ja teoste nimedes kasutab muusikaterminoloogiat, — nii muutub fuga ajaperiood tema maalide ruumiks. Boulez leiab omakorda Klee kunstis ja teoorias toetust muusika struktuuri ja rütmi uurimiseks. See pidev vahetus, üleminek muusika, maalikunsti ja kirjanduse vahel, samuti teoreetiline rangus ja ekspressiivne inspiratsioon muutub Boulezi mõtete kohaselt iga loova töö viljakaks alaks.
«Viljakas maa» — salapärane maa, mis on jäädvustatud Paul Klee mitmetes maalides, ja samanimeline essee prantsuse helilooja ja dirigendi Pierre Boulezi poolt, mis käsitleb muusika ja kujutava kunsti vastastikust mõju teoreetilistes töödes ja kunstilise praktika geeniuses Euroopa avangardis. Muusikuisast ja lauljast emast sündinud Klee orienteerus suurepäraselt klassikalistes muusika vormides ning kasutas neid puhtalt maalikunstiliste probleemide lahendamisel. Sageli pöördub ta oma poolabstraktsetes kompositsioonides noodikirja poole, joonistab dirigeerijate, lauljate, olematute instrumentide figuure, ning loengutes ja teoste nimedes kasutab muusikaterminoloogiat, — nii muutub fuga ajaperiood tema maalide ruumiks. Boulez leiab omakorda Klee kunstis ja teoorias toetust muusika struktuuri ja rütmi uurimiseks. See pidev vahetus, üleminek muusika, maalikunsti ja kirjanduse vahel, samuti teoreetiline rangus ja ekspressiivne inspiratsioon muutub Boulezi mõtete kohaselt iga loova töö viljakaks alaks.