Bipolaarne häire. Lootusetu üksilduse tunne

Pidev psühhiaatriline ja keemiaravi kliinikutes, sealhulgas radikaalsed meetodid (elektrišokk), ei toonud leevendust: lõppude-lõpuks lõppes kõik õudse tragöödiaga, kui Altüsser lämmatab oma naise, kellega ta oli elanud üle kolmekümne aasta. Kohtumeditsiiniline ekspertiis kindlaks teinud, et mõrv toimus «iatrogeneetiliste hallutsinatsioonide hetkel, millega kaasnes melanhoolne depressioon». Pärast sundravi elas Altüsser oma surmani üksildast elu, olles kõndiv kummitus, praktiliselt elav surnu.

Oma raamatus, mis on esmakordselt vene keelest tõlgitud, räägib ta šokeeriva avameelsusega sellest tragöödiast: «Ma tapsin naise, kes oli minu jaoks kõik; oma valusalt alateadlikus seisundis «osutasin ma talle teenust», millest ta ei saanud keelduda, kuid millest ta suri», – samuti vaevarikka võitluse oma terve elu kestnud haigusega.