Salaamandri mäng

Kuueteistkümne aastane Olivo Depero elab raskete noorte varjupaigas ja on juba mitu kodu vahetanud, alates sellest, kui kaotas vanemad kohutavas õnnetuses. Ta armastab raamatuid, vihkab grammatikavigu, kannab alati kindlaid riideid ja ütleb päevas maksimaalselt kuus sada sõna – täiesti piisav suhtlemiseks maailmaga! Ja lisaks on Olivol erakordne intelligents ja ta kasutab seda, et mäletada teavet sekundiga, ehitada loogilisi seoseid ja teha ainuõigeid järeldusi, ning mis kõige tähtsam – näha seda, mida keegi teine ei näe.
Just seetõttu peab meeleheitel politseikomisjonär Sonia Spirlari Olivot oma viimaseks võimaluseks leida neli kadunud noort. Täites kõik noormehe nõudmised, mida osutus olema üsna palju (näiteks sööb ta ainult parmesani vorstidega makarone, magab kütmata toas, nosib päevas viis chupachupsi), tutvustab Spirlari talle olukorda. Ja Olivo märgib kohe, et temas on midagi kummalist. Kummalist nii palju, et isegi tema peab selle lahendamise nimel vaeva nägema. Ja just see ongi see, mis Olivole meeldib.