Lev Vladimirovitš Ginzburg (1921–1980) — kunstliku tõlke klassik, ajakirjanik; raamatute autor "Teispoolsuse kohtumised", "Süvavees".
Ginzburgi tõlgetes tunneme rahvalikke saksa ballaade, poeme "Reinike rebane" ja "Parzifal", rändavate tudengite — vagantide loomingut (just Ginzburg on autor ridadest "Prantsuse pooles / võõral planeedil / peate õppima mulle / ülikoolis"); ta kinkis meile tõlked Goethe, Schilleri, Heine, XX sajandi klassikutelt — Hans Enzensbergerilt ja Peter Weissilt, kelle näidend "Marat-Sade" pandi üles Juri Liubimovi poolt Tagankal.

"Purunes ainult mu süda" — rida Heine luuletusest, mille Lev Ginzburg võttis oma mälestuste raamatu nimeks. See romaan-essee on täis keerulisi kõlavõrdlusi ja järske vaatenurkade muutusi.
Ginzburg viib meid XIII sajandist XX sajandisse ja tagasi; jutustab keskaja luuletajate saatustest, tõlkekoolist 1970. aastatel, oma isast – Moskva advokaadist, kes aitas inimesi 1930. aastatel; meenutab kohtumisi helilooja Carl Orffiga ("Carmina Burana"), oma naisest Bubest (Bibise Dik-Kirkilost), mõlgutab mõtteid XX sajandi ajaloost. Ja loomulikult — tõlkija tööst.

"Rääkides endast, laskudes mõnikord südant rebivatesse isiklike mälestustesse, püüdsin avada mind hirmutanud salapärast ajakonteksti seost, paljude saatuste sarnasust, inimeste ühtset sõltuvust oludest ja Aja kapriisidest…"