Raamat uurib üksikasjalikult professionaalsete kurjategijate töömeetodeid: alates taskuvaraste («marvikhereid») ja murdjatest («skokareid») kuni petturite ja hobuste varastajateni. Autor paljastab varaste «ametid», nende žargooni, tehnikad ja isegi iselaadi «eetika». Erilist tähelepanu pööratakse legendaarsetele tegelastele, nagu Sonka Kuldne Käsi, kelle skeemid on...
jõudnud kriminaalkultuuri.
Grigori Naumovitš Breytman (1873—1949) — kirjanik ja ajakirjanik, avaldas end pseudonüümi Gr. Nevolin all. Oli Kiievi ajalehe «Viimased uudised» toimetaja ja väljaandja. Näitas elavat huvi kriminaalsete teemade vastu: uuris kuritegelikku maailma, vargajargooni, blaatmuusikat ja kirjutas kriminaaljutte. 1919. aastal emigreerus Saksamaale, kus toimetas 1921–1924 Berliini ajalehte «Aeg». Alates 1925. aastast elas USA-s: töötas New Yorgi ajalehes «Venemaa hääl», ning alates 1930. aastast oli Chicago ajalehe «Koit» toimetaja.
Raamat uurib üksikasjalikult professionaalsete kurjategijate töömeetodeid: alates taskuvaraste («marvikhereid») ja murdjatest («skokareid») kuni petturite ja hobuste varastajateni. Autor paljastab varaste «ametid», nende žargooni, tehnikad ja isegi iselaadi «eetika». Erilist tähelepanu pööratakse legendaarsetele tegelastele, nagu Sonka Kuldne Käsi, kelle skeemid on jõudnud kriminaalkultuuri.
Grigori Naumovitš Breytman (1873—1949) — kirjanik ja ajakirjanik, avaldas end pseudonüümi Gr. Nevolin all. Oli Kiievi ajalehe «Viimased uudised» toimetaja ja väljaandja. Näitas elavat huvi kriminaalsete teemade vastu: uuris kuritegelikku maailma, vargajargooni, blaatmuusikat ja kirjutas kriminaaljutte. 1919. aastal emigreerus Saksamaale, kus toimetas 1921–1924 Berliini ajalehte «Aeg». Alates 1925. aastast elas USA-s: töötas New Yorgi ajalehes «Venemaa hääl», ning alates 1930. aastast oli Chicago ajalehe «Koit» toimetaja.