Tühjuse metamorfosis

Tühjus — on meie maailma füüsiline alus. Puhtam lõuend, kuni sellele ei ole sattunud kunstniku värv, näiteks meie vaimsuse. Uurides tühjust, püüab autor jõuda sinna punkti, mis on esialgne, püha emotsioonide ja tunnete puhtus, mille üle ei valitse mõistuse mimikrid ja ümbritsev müra. Autor võtab selle puhta lõuendi ja paneb selle näitusele. Kas saavutades teatud objektiivset mediteerivat ükskõiksust või pihustades eredatesse värvidesse omaenda kogemusi sellele esialgsele ideaalsele vormile. Luule muutub etenduseks, kui autor lastakse käiku illustratsioonidel oma sisemaailma ja tühjuse vahelise interaktsiooni kohta kui absoluutse ja kõiges maailmas oleva arvutamise punkti.