Punane karma

Pariis, 1968. aasta: üliõpilaste mässud, töötajate streigid, Viies vabariik on kokkuvarisemise äärel, uus tulevik — kohe nurga taga. Üleüldise ülevuse hulluse keskel avastab noor romantik Erve tuttava tudengi laiba, kohutavalt deformeeritud ja joogalikus poosis — ja kelle poole peaks Erve pöörduma, kui mitte oma vanema venna, Alžeeria sõja veteranide, pettunud tsiniiku ja lisaks veel politseinik Jean-Louis Mersh'i poole? Pariis suudab kohe süttida nagu tulekipike, tänavatel on segadus, politseil ei ole aega tundmatute maniakkide jaoks ja uurimist viivad läbi kolm inimest: Jean-Louis vastutab politseilisest tööst, Erve ja Nicole, kes samuti on tudeng ja tapetud sõbranna, vastutavad kultuurilise konteksti eest, mida Jean-Louis ei mõista ja ei soovi mõista. 'Punases karmas' on kurjad sektid, inimlik julmus, sugulussaladused ja habras lootus. Grange viib oma tegelased käänulisi teid pidi läbi kogu Pariisi ning seejärel Indiasse — Kolkata ja Varanaasi, kus avanevad neile kohutav, verega määrdunud tõde, ja lõpuks Vatikanisse, kus selgub lahendus ja võib-olla ka taastub lootus. Erve, Jean-Louis ja Nicole oleks võinud saada Pariisi 1968. aasta kangelasteks — kuid ei, nad said hoopis teiste loo kangelasteks, palju hirmsamaks ja verisemaks.