Minu elu

Lev Trotski — üks säravamaid, müstilisemaid, vastuolulisemaid ja mõjukamaid tegelasi Venemaa poliitilises ajaloos, kelle isik on sünnitanud hulganisti müüte. Stalini ajal sai Trotskist revolutsiooni vaenlane, kellega peeti leppimatut võitlust; talle omistati igasuguseid kuritegusid — terror, spionaaž, isamaa reetmine. Pärast Stalini aega nihkus Trotski kontrrevolutsiooniliste jõudude eesotsast «reaktsiooni ette» ning perestroika ajal kujunes ta revolutsiooni «deemoniks» ja «maailma varjatud jõudude» esindajaks. Järgmise aasta jooksul ei ole Trotskist huvi kadunud, vaid tema kuju on saanud uusi toone. Temast on saanud hävitavate jõudude kehastus, kes, vaenlaste rõõmuks, soovivad Venemaa viia kaose sügavikku. Milline on seos selle vahel ja tõelise Trotskiga? Vastuse sellele küsimusele leiab lugeja võib-olla Lev Trotskist kirjutatud raamatus «Minu elu», tema autobiograafias, kes oli mitte ainult 1917. aasta Oktoobri revolutsiooni keskne tegelane ja Stalinile peamine vastane poliitilises võitluses, vaid ka silmapaistev kirjanik ja originaalne mõtleja. Raamat kirjutati aastatel 1929–1930, pärast Trotski väljaajamist Nõukogude Liidust, ja see saavutas tohutu edu lugejate seas üle kogu maailma ning sai kohe bestselleriks, kuid autori kodumaal ilmusid mälestused esmakordselt alles 1991. aastal.