Nostalgia tulevik

Kas inimene saab nostalgitseda kodu järgi, mida tal kunagi polnud? Mis on põhjus, et globaliseerumise ajastul kaasneb mitte vähem globaalne nostalgiaepideemia? Mis on vanade mälestuste saatus uue maailma korra ajastul? Kas me mõistame, mille järgi me nostalgia tundme? Uurides "südame hüpohondria" ajalugu ravitavast haigusest kuni ravimatu olekuni modernismi ajastul, suutis Svetlana Boim avastada uue praktilise valdkonna, uue tüpoloogia, uue esteetika identifitseerimise, nimelt - nostalgiauuringud: "Jurassic Parkist" kuni Moskvast totalitaarse skulptuuri aiani, armastuskirjad Kafka haual kuni Hitleri imiteerija avastusteni, uue synagoogi varemetest Berliinis kuni restaureeritud Sixtuse kabelini… Boim väidab, et nostalgia ei ole ainult tõmme maha jäetud kodu või kodumaa poole, vaid ka igatsus teiste aegade - meie lapsepõlve või kaugete ajalooliste ajastute järgi. Kombineerides filosoofilise essee, esteetilise analüüsi ja isiklike mälestuste žanre, uurib autor kollektiivse nostalgia, rahvuslike müütide ja pagulaste isiklike lugude ruume. Ta viib meid läbi postkommunistlike linnade - Peterburi, Moskva ja Berliini - varemete ja ehitusplatside, uurib kirjanike ja kunstnike kujuteldavaid kodumaid - V. Nabokov, I. Brodsky ja I. Kabakov, vaatleb tavaliste immigrantide kodudes suveniiride kollektsioone jne.