Saksa vaim ohtu

1931.–1933. aastal astus saksa filoloog-romaanikirjanik, keskaegsete uuringute spetsialist ja tõlk Ernst Robert Curtius ajutiselt kõrvale puhtast teadusest, otsides humanistlikku filosoofilist alternatiivi triumfeerivatele totalitaarsetele ideedele. Sotsiaalsete ja poliitiliste kokkuvõtete tegemine traagiliste aegade eelõhtul tõukas Curtiust ümber mõtlema terve rea kultuuriliselt-ajalooge suhtumist,... mis pidevalt saatis tema globaalse Euroopa projekti. 1932. aastal avaldab ta omamoodi poliitilise manifesti - raamatu "Saksa vaim ohtu", kus ta esmakordselt pakub välja "uue humanismi" kontseptsiooni, mille eesmärk on, tema sõnul, säilitada rahva vaimu terviklikkus läheneva katastroofi tingimustes ja mis toetub valgustatud keskajale ning üldeuroupealise ühtekuuluvuse ideele vastukaaluks ajastu revolutsioonilisele nationalismile. Kritiseerides kaasaegseid Saksamaa sotsiaal-poliitilisi, kultuurilisi ja hariduslikke suundi, sai Curtiusest oma maa vaenlane, millel oli tol perioodil ajaloos ümbervaatamise ja kollektiivselt kogetud suuruse vormide leiutamise ülesanne. Raamatule eelneb D. Kolčigini põhjalik eesõna, kuhu on lisatud ka mõned Curtiuse ja tema kriitikute artiklid.