Mõistus-nägemine. Linnade seadmed ja sotsiaalne elu
Miks me linnas võõra inimesega kohates pilku maha laskume? Sellele küsimusele vastab Richard Sennett oma uurimuses linna planeerimise ajaloost. Analüüsides mitmekesisusi urbanistlikke objekte (alates antiiksetest gymnaseidest kuni Türgi vannideni New Yorgis) ning ka kunstiteoseid (alates renessansi ajastu graveeringutest kuni metroo...
grafitini), näitab autor, kuidas kujunes hirm avatusest võõra ees, kuidas ehitati läbimatut müüri sisemise ja välise elu vahel ning kuidas selle tõttu muutus linna füüsiline struktuur ja arhitektuur. Teoses „Mõistus-nägemine“ sõnastab Sennett avatuskunst ja kaastunde põhimõtted: ta näitab, kuidas saab hakkama linnaoleku keerukuse ja mitmekesisusega, kuidas luua ruumi, kus saab kartmata teist näha ja tema pilgule avada.
Miks me linnas võõra inimesega kohates pilku maha laskume? Sellele küsimusele vastab Richard Sennett oma uurimuses linna planeerimise ajaloost. Analüüsides mitmekesisusi urbanistlikke objekte (alates antiiksetest gymnaseidest kuni Türgi vannideni New Yorgis) ning ka kunstiteoseid (alates renessansi ajastu graveeringutest kuni metroo grafitini), näitab autor, kuidas kujunes hirm avatusest võõra ees, kuidas ehitati läbimatut müüri sisemise ja välise elu vahel ning kuidas selle tõttu muutus linna füüsiline struktuur ja arhitektuur. Teoses „Mõistus-nägemine“ sõnastab Sennett avatuskunst ja kaastunde põhimõtted: ta näitab, kuidas saab hakkama linnaoleku keerukuse ja mitmekesisusega, kuidas luua ruumi, kus saab kartmata teist näha ja tema pilgule avada.