Lugu okstest, vanaisadest ja vanaemadest ning kliimamuutustest

Nora ja tema vanemad on just kolinud Sassarist väikesesse Uta linna Sardinia lõunaosas, majja, millel on suitsu tõusvad korstnad ja aed, mis sarnaneb džunglitega. Just seal, novembris, kui Sardinias on isegi külm, leiab ema okka. Varsti selgub, et okas on väga nõrk ja ei suuda ilma välise abita ellu jääda. Seetõttu otsustavad Nora ja tema vanemad: nad peavad teda päästma, soojendama ja mõtlema, kuidas teda toita. Kuid okka eest hoolitsemine ei ole nii lihtne, nagu tundub, eriti kui ei tea okstest midagi. Õnneks võib okas, kelle nimi on Sinior Kolbaska, loota oma uuele lõbusa inimese "pesale": ema praktilisusele, isa entusiasmile ja tüdruku toetusele. Samal ajal astub Nora uude kooli, kus on kõik hoopis teisiti kui varem, ja tal on uus sõbranna, Sofia, keda ta peab toetama väga olulisel ja raskel hetkel. Nagu Sinior Kolbaska, kasvab ka Nora sel talvel oluliselt.