Vampiirid. Päritolu ja ülesärkamise. Alates folkloorist kuni hertsog Dracula

Vampiiride ajalugu juurdub 18. sajandi Ida-Euroopa külades, kui kuulujutud surnutest üles tõusnud kehadesse levitasid Euroopas massilist hüsteeriat. Esimeste vampiiride lugude tõttu uurib Christopher Freyling, kuidas ja miks vampiiridest sai üks püsivamaid figuure massikultuuri ajaloos. Kuidas talupoeg-vampiirid, nagu on kirjeldanud Joseph Pitton de Tournefort ja Augustin Calmet, st folkloorilised vampiirid, kes ründasid lambaid ja lehmi, muutsid end aristokraatlikeks kangelasteks-üksikute romantikute seas.

Ta jälgib tänapäevase vampiiri genealoogiat alates 1816. aastast: tänapäevaste vampiiride lugu sündis – sobivas suulises vormis – peetud pühade villas, millel oli vaade Genfi järvele, 17. juuni 1816. aasta öösel, mil ilm oli erakordselt niiske ja atmosfäär äärmiselt pingestatud. Sel päeval kogunes villa Diodatisse lord Byron, John Polidori, Percy Shelley ja Mary Shelley, et rääkida väljamõeldud lugusid kummitustest, kuid selle õhtuga sündis kirjanduslik vampiir ja Frankenstein. Edasi räägib autor kunstiteostest, mis kirjutati "Vampiiri" (G. Polidori, 1819) ja võib-olla kõige tuntuma vampiiri "Dracula" (B. Stoker, 1897) vahel.

Raamat autor sir Christopher Freyling on kultuuriajaloolane, kes on kirjutanud mitmeid publikatsioone erinevatel teemadel, alates sinofobiast kuni vesternitest. Samuti oli ta Londoni Kuningliku Kunstikolledži rektor aastatel 1996–2009, kus ta on endiselt kultuuri ajaloo auliige.