Vampiiride ajalugu ulatub XVIII sajandi Ida-Euroopa küladesse, mil kuuldused surnutest, kes tõusevad ellu, rändasid ringi Euroopas ja tekitasid massilisi hirme. Esimestest lugudest vampirismist uurib Christopher Freyling, kuidas ja miks on vampiirid saanud üheks kõige püsivamaks kuju massikultuuri ajaloos. Kuidas talupojavampiirid, keda on kirjeldanud Joseph Pitton de Tournefort ja Augusten Calmet, st folklüüride vampiirid, kes ründasid lambaid ja lehmi, muutusid romantikute aristokraatlikeks kurikuulsateks kangelasteks.
Ta jälgib kaasaegse vampiiri genealoogiat alates 1816. aastast: kaasaegsete vampiiride lugu sündis – nõuetekohases suulises vormis – puhkusete ajal renditud villast, mille vaade oli Genfi järvele 17. juuni 1816. aasta öösel, mil ilm oli erakordselt niiske ja õhkkond erakordselt pingeline. Sel päeval kogunesid villasse lord Byron, John Polidori, Percy Shelley, Mary Shelley, et jutustada väljamõeldud lugusid kummitustest, kuid tulemusena sündis tol õhtul kirjanduslik vampiir ja Frankensteiin. Edasi räägib autor kunstiteostest, mis kirjutati vahemikus „Vampiir“ J. Polidori (1819) ja ehk kõige tuntum vampiir läbi ajaloo „Dracula“ B. Stoker (1897).
Raamatu autor, sir Christopher Freyling – kultuuriajaloolane, kellel on palju publikatsioone erinevatel teemadel, alates sinofoobiast kuni vesterniteni. Samuti oli ta Londoni Kuningliku Kunstikolledži rektor 1996-2009, kust ta on endiselt kultuUri ajaloo austav professor.