Sergei Lifar, kuulus tantsija, koreograaf, Pariisi Ooperi peaettevõtja, kes juhtis aastaid balletti „Grand-Opera“, legendarse vene balletti rajaja Sergei Diaghilevi lähedane sõber, kirjutas temast kaks mälestuste raamatut. Esmakordselt ilmus Sergei Lifari raamat Diaghilevist Pariisis 1939. aastal vene keeles 615 eksemplari, saades kohe bibliograafiliseks harulduseks. „Kunstimaailma“ ajastu, esimesed Vene hooajad Pariisis, mis tõid vene balletile maailmakuulsuse ning muidugi tõelised ja täielikud tunnistuste leheküljed Diaghilevi mälestustes, nende isiklike ja loominguliste suhete kohta. „Minu mälestustes jääb Diaghilevi kuju elavaks ja, nagu ma julgen arvata, tõeliseks, kuid see kuju oli liiga intiimne: see oli Sergei Pavlovitš Diaghilevi portree visand, mitte S. P. Diaghilev, suur inimene, uue kunstikultuuri looja, uue esteetika looja, „Kunstimaailma“ ja vene balletikunsti looja. Ma kujutasin seda endale nii elavalt, et üksinda enda ees punastasin ning heitsin kohe kõrvale selle võimaluse. Ei, mis iganes, ainult mitte see — ma ei saa kunagi olema „lemmik“! Aga mida siis teha? Ma teadsin, et kui jätkan Diaghileviga kohtumist, ei saa ma teda karmilt ja teravalt eemale tõrjuda, ei saa ma midagi talle keelata, — isegi kui see oleks mu enesetapp…” Sergei Lifar
