Miks inimesed loovad oma uusi keeli – konlangu, kui maailmas on olemas 7000 looduslikku keelt? Millised on tehiskeeled? Kuidas need sarnanevad looduslikele keeltega ja milles need erinevad? Millised on nende perspektiivid tänapäeva maailmas?
Aleksandr Piperski, raamatu «Keelte konstrueerimine: Alates espranto kuni dothraki keeleni» autor, räägib, et inimesed leiutavad keeli kõige erinevatel eesmärkidel: loogilise ideaali saavutamiseks, üksteise paremaks mõistmiseks või lihtsalt selleks, et endale ja teistele esteetilist mõnu pakkuda. Iga tehiskeele taga on huvitavad isikud ja dramaatilised edulood või ebaedud.
Espranto, solresol, ro, transsendentaalne algebra, quenya, blissimbolika, paleneo, na’vi, dothraki keel – see ei ole kaugeltki täielik nimekiri keeltest, millest juttu tuleb selles raamatus nii lingvistilisest kui ka ajaloolisest vaatepunktist.