Teise poole 20. sajandi kunstiajalool on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnal hübriidne staatus ulatuslikul piirialal, mis asub „Lääne” – kapitalistlik Euroopa vahel, kus toimus liikumine neoon avangardist postmodernismi ning Nõukogude Liidu vahel, kus käidi ebaühtlast võitlust arhaiseeriva sotsrealismi ja isoleeritult ennast...
leiutava sõltumatu kunsti vahel. See piiri staatus selgitab nii tähelepanupuudust „idablokki” kuuluvate riikide kunsti vastu kui ka selle mitmekesisust, mis kujunes pidevas dialoogis Lääne ja Nõukogude Liiduga ning sünnitas hulga ainulaadseid nähtusi, millest mõned jäid varju, teised aga said jätku juba pärast ümberkorraldust. Rubeni ja Maiya Foukxi raamat on üks esimesi katseid selle kogemuse üldistamiseks. See toob ringlusse suure arhiivimaterjali massi ning vaatleb erinevaid kunstilisi suundi Ida-Saksamaalt, Poolast, Rumeeniast, Bulgaariast, Ungarist, endistest Tšehhoslovakkiast ja Jugoteenist, konstrueerides piirkonna kunstiajaloo, mille mõistmine on võimatu, ilma et hinnata nende riikide praegust innovaatilist kunsti.
Teise poole 20. sajandi kunstiajalool on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnal hübriidne staatus ulatuslikul piirialal, mis asub „Lääne” – kapitalistlik Euroopa vahel, kus toimus liikumine neoon avangardist postmodernismi ning Nõukogude Liidu vahel, kus käidi ebaühtlast võitlust arhaiseeriva sotsrealismi ja isoleeritult ennast leiutava sõltumatu kunsti vahel. See piiri staatus selgitab nii tähelepanupuudust „idablokki” kuuluvate riikide kunsti vastu kui ka selle mitmekesisust, mis kujunes pidevas dialoogis Lääne ja Nõukogude Liiduga ning sünnitas hulga ainulaadseid nähtusi, millest mõned jäid varju, teised aga said jätku juba pärast ümberkorraldust. Rubeni ja Maiya Foukxi raamat on üks esimesi katseid selle kogemuse üldistamiseks. See toob ringlusse suure arhiivimaterjali massi ning vaatleb erinevaid kunstilisi suundi Ida-Saksamaalt, Poolast, Rumeeniast, Bulgaariast, Ungarist, endistest Tšehhoslovakkiast ja Jugoteenist, konstrueerides piirkonna kunstiajaloo, mille mõistmine on võimatu, ilma et hinnata nende riikide praegust innovaatilist kunsti.