DNA ja inimene. Lühike ajalugu DNA-identifitseerimisest

Elena Kleshchenkovi raamat on adresseeritud kõigile, keda huvitab geneetika saavutuste praktiline rakendamine sellistes valdkondades nagu kriminaalteenistus, genealoogia, ajalugu. Jutt käib võimalusest tuvastada inimene tema geneetilise materjali põhjal.
Autor räägib DNA uurimise meetoditest ja neist, kes seisid nende alguses: sir Alec Jeffreys, kes lõi DNA-daktüloskoopia; ekstsentriline Kary Mullis, kes suudab paljundada märkimisväärses koguses ühte DNA molekuli, ja muud «teaduslike detektiivide» kangelased.
Detektiivijoon jätkub jutuga kurjategijate otsimisest DNA analüüsi abil — Jack Ripperist kuni tänapäeva maniakkide ja terroristideni. Samuti on põnevad ajaloolised uurimised: kes oli Rurik — slaavlane või skandinaavlane, mitu järeltulijat jättis Genghis Khan, kas Monmouth'i hertsog oli Inglise kuninga poeg. Miks on spetsialistid kindlad Nikolai II ja tema pere jäänuste identifitseerimise täpsuses (ja miks kahtlevad mitte-spetsialistid)?
Lõpus saab lugeja teada, miks ei saa leiutada bioloogilist relva teatud etnilise grupi vastu, kas on võimalik rekonstrueerida välimust DNA põhjal ja kas on ohtlik oma genoom Internetti laadida.