Kuidas keel sai alguse. Ajalugu suurimast leiutisest
"Kuidas keel sai alguse" pakub lugejale originaalset, põhjalikku lugu keelest kui inimlikust leiutusest - alates meie liigi tekkest kuni üle 7000 kaasaegse keele ilmumiseni. Autor vaidlustab Noam Chomsky populaarset teooriat meie liigi esindajate kaasasündinud keeleinstinkti kohta. Everetti arvates on kõne...
aja jooksul arenenud järk-järgult suhtlemise käigus. Raamat räägib keelest interdistsiplinaarsest lähenemisest, pöörates ühelt poolt suurt tähelepanu keele ja kultuuri vastastikusele mõjule, teisalt aga inimese ajule, mis võimaldas tal rääkima hakata. Kuigi fossiilijahi ja keeleteadlased on meid aidanud mõista, kuidas keel sai alguse, on Everetti avastused pööranud kaasaegse lingvistika maailma pea peale, kõlades kaugele akadeemilistest ringkondadest välja. Tehes välitööd Amazonase troopilistes metsades, kohtas ta iidset keelt jahti tegevate kogujate hõimust. Vaidledes traditsiooniliste keele tekketeooriatega, jõudis Everett järeldusele, et keel ei olnud meie liigi eripära. Selle küsimuse mõistmiseks on vajalik lai interdistsiplinaarne lähenemine, mis arvestab nii kultuurilist konteksti kui ka meie bioloogia eripära. Selles raamatus räägitakse, mida me teame, mida loodame teada saada ja mida me kunagi ei saa teada, kuidas inimesed liikusid lihtsast suhtlemisest keele juurde.
"Kuidas keel sai alguse" pakub lugejale originaalset, põhjalikku lugu keelest kui inimlikust leiutusest - alates meie liigi tekkest kuni üle 7000 kaasaegse keele ilmumiseni. Autor vaidlustab Noam Chomsky populaarset teooriat meie liigi esindajate kaasasündinud keeleinstinkti kohta. Everetti arvates on kõne aja jooksul arenenud järk-järgult suhtlemise käigus. Raamat räägib keelest interdistsiplinaarsest lähenemisest, pöörates ühelt poolt suurt tähelepanu keele ja kultuuri vastastikusele mõjule, teisalt aga inimese ajule, mis võimaldas tal rääkima hakata. Kuigi fossiilijahi ja keeleteadlased on meid aidanud mõista, kuidas keel sai alguse, on Everetti avastused pööranud kaasaegse lingvistika maailma pea peale, kõlades kaugele akadeemilistest ringkondadest välja. Tehes välitööd Amazonase troopilistes metsades, kohtas ta iidset keelt jahti tegevate kogujate hõimust. Vaidledes traditsiooniliste keele tekketeooriatega, jõudis Everett järeldusele, et keel ei olnud meie liigi eripära. Selle küsimuse mõistmiseks on vajalik lai interdistsiplinaarne lähenemine, mis arvestab nii kultuurilist konteksti kui ka meie bioloogia eripära. Selles raamatus räägitakse, mida me teame, mida loodame teada saada ja mida me kunagi ei saa teada, kuidas inimesed liikusid lihtsast suhtlemisest keele juurde.