1495. aastal asus Leonardo da Vinci tööle «Viimase Õhtusöömaaia» kallal — seinamaaling, mis pidi saama üheks maailma kunstiajaloo kõige tuntumaks ja mõjukamaks teoseks. Pärast kümme aastat teenimist Milano hertsog Loodoviko Sforza õukonnas seisid Leonardo asjad kohutavalt: 43-aastasena ei olnud ta suutnud luua midagi tõeliselt väärtuslikku oma särava annetuse väärilisena. Tellimus seinamaalinguks dominikaani kloostri söögisaalis oli väike rahu, kuid kunstniku võimalused edu saavutamiseks — peaaegu olematud. Leonardo polnud kunagi varem töötanud nii monumentaalse maalikunsti teose kallal, tal polnud ka kogemusi äärmiselt keerulises freskotehnikas. Sõja, poliitiliste intriigide ja usuliste vapustuste taustal, kannatades oma ebakindla olukorra tõttu ja piinades end varasemate ebaõnnestumiste pärast, lõi Leonardo meistriteose, mis kuulutas tema nime igavesti. Burr kingib mitmeid müüte, mis on ümbritsenud «Viimast Õhtusöömaaega» peaaegu loomisest saadik, Ross King tõestab, et tuntud Leonardo da Vinci loomingut ehedam ajalugu on köitvam kui ükski neist.
Bestsellers
