Trotski teos, tõlgitud paljudele keelorohkindel, laialdaselt populaarne Lääne vasakpoolsete intellektuaalide seas, ilmus esmakordselt 1923. aastal, seejärel keelati Nõukogude Liidus ja avaldati Venemaal alles 1991. aastal. Raamat, mille kallal autor pingutas katkendlikult palju aastaid 1907. kuni 1923. aastani. Oma tungivalt ekspressiivses...
viisis mõtiskleb autor kunstide ideoloogilisest rollist – mitte ainult kirjandusest, vaid ka maalikunstist, teatrist ja isegi arhitektuurist – uue isiksusetüübi kujundamisel ning kriitiseerib üsna teravalt ühelt poolt proletariaatide üleolekut poolkirjaoskamatest ideoloogidest ja nende üle mõjutanud boheemse avangardi esindajatest, kes unistasid vanast kultuurist loobumisest kaasaegse laeva pealt, ning teiselt poolt käib mitte vähem teravalt traditsiooniliselt patriarhaalsete eelistuste üle kunstis Lenini ja eriti Stalini puhul, kuigi ühtegi neist ei nimetata raamatus otse.
Trotski teos, tõlgitud paljudele keelorohkindel, laialdaselt populaarne Lääne vasakpoolsete intellektuaalide seas, ilmus esmakordselt 1923. aastal, seejärel keelati Nõukogude Liidus ja avaldati Venemaal alles 1991. aastal. Raamat, mille kallal autor pingutas katkendlikult palju aastaid 1907. kuni 1923. aastani. Oma tungivalt ekspressiivses viisis mõtiskleb autor kunstide ideoloogilisest rollist – mitte ainult kirjandusest, vaid ka maalikunstist, teatrist ja isegi arhitektuurist – uue isiksusetüübi kujundamisel ning kriitiseerib üsna teravalt ühelt poolt proletariaatide üleolekut poolkirjaoskamatest ideoloogidest ja nende üle mõjutanud boheemse avangardi esindajatest, kes unistasid vanast kultuurist loobumisest kaasaegse laeva pealt, ning teiselt poolt käib mitte vähem teravalt traditsiooniliselt patriarhaalsete eelistuste üle kunstis Lenini ja eriti Stalini puhul, kuigi ühtegi neist ei nimetata raamatus otse.