Loengud vene kirjandusest

Loengukursustes, mis valmistasid ette 1940–1950. aastatel Wellesley kolledži ja Cornell Ülikooli üliõpilasi ning avaldati esmakordselt 1981. aastal, astub XX sajandi suurim vene-ameerika kirjanik Vladimir Nabokov oma publikule ette kui süvenenud lugeja, terane, peene ja seejuures väga kallutatud uurija, temperamentne ja... nõudlik õpetaja. Käsiraamatu lehekülgedel annab Nabokov-lektor suurepärase õppetunni „tähelepanelikust lugemisest” Gogoli, Turgenevi, Dostoevsky, Tolstoi, Tšehhovi ja Gorki teostest – lugemise meetodit on autori poolt ammendavalt kirjeldatud: „Kirjandust, tõelist kirjandust, ei tohiks neelata ühe hooga, nagu ravimit, mis on kasulik südamele või meeltele, selle „hinge” „maole”. Kirjandust tuleb tarbida väikeste annustena, purustades, peenestades, jahvatades, – siis tunnete selle magusat lõhna peopesade sügavuses; seda tuleb närida, naudinguga keelel suus keerutades, – siis ja ainult siis hindate selle haruldast aroomi täies hiilguses ning purustatud, peenestatud osakesed ühinevad taas teie teadvuses ja omandavad kogu ilu, millele olete lisanud väike tilk oma verd.”