Teaduslik pärand

Leonardo da Vinci (1452-1519) – geenius Renessansi ajastust. Kaasaegsed hindasid teda kui andekat maalikunstnikku, skulptorit, arhitekti, inseneri, leiutajat ja muusikut. Leonardo teaduslikud uuringud ja avastusred olid tuntud ja avaldatud palju hiljem. Nende süsteemne uurimine algas alles 19. sajandi teisel poolel ja sai tõeliselt rahvusvaheliseks ettevõtmiseks.
Käesoleva väljaande aluseks on Leonardo da Vinci käsikirjade avaldused, mis on pühendatud tema suurtele leiutistele ja mõtisklustele füüsikast ja matemaatikast, astronoomiast ja geoloogiast, botaanikast ja anatoomiast. Raamatus leiate kaua avaldamata materjale, mida illustreerivad paljud autori joonistused.
Venemaal ja välismaal peetakse üheks suurimaks Leonardo da Vinci loodus- ja teadustööde uurijaks õigustatult V. P. Zubovi (1900-1963) – silmapaistva vene teadlase, filosoofi, teaduse ja arhitektuuri ajaloolase. Ta tõlkis esmakordselt vene keelde Leonardo loodus- ja teadustööd, süstematiseeris katkendlikud märkmed tema päevikutest, mis on hajutatud muuseumidesse ja era kogu eri riikides, ja saatis need kommentaaride, bibliograafia ja sissejuhatava artikliga.