Keele päritolu

Inimese keele päritolu, ehk glottogenees, uurimine sarnaneb detektiiviloole: liiga palju versioone ja tõendeid tuleb koguda killukaupa. Need killud on erinevatest teadustest: antropoloogiast, neurofüsioloogiast, etoloogiast, arheoloogiast, geneetikast ja, loomulikult, lingvistikast. Raames «Keele päritolu: faktid, uurimused, hüpoteesid» on lingvist, filoloogiateaduste doktor Svetlana Burlak kogunud kõikide nende teaduste andmed, selgitanud neid lihtsate sõnadega ning esitanud oma keele päritolu hüpoteesi. See on juba teine, täiendatud väljaanne raamatust. Esimese väljaande ilmumisest on möödunud 10 aastat. Selle aja jooksul on glottogeneesis tehtud kümneid avastusi ning küsimus keele päritolust on saanud üheks kõige moes suunaks teaduses. Uues väljaandes on arvesse võetud viimased teadusandmed, lisandunud on uus peatükk ning ülejäänud peatükid on oluliselt laiendatud.