Näituslik Jeruusalemm

2019. aastal avaldati esmakordselt Vene Kroonikakirjutaja – väärtuslik ajalooteaduslik allikas, mis toob uut valgust paljudele sündmustele vene ja maailmaloos. Eriti sisaldab see detailset kirjeldust XVI sajandi palverännakutest Jeruusalemma.
Selle kirjelduse tähelepanelik lugemine võimaldab jõuda ootamatule järeldusele: tänapäeva Jeruusalemm ei ole sugugi sama, mis XVI sajandi palverändurite Jeruusalemm. Palverändurite Jeruusalemm asus umbes sada kilomeetrit põhja-kirdes tänapäeva Jeruusalemmast. Täna asub see Jordaanias ja seda nimetatakse „Gerashiks” – veidi muudetud Jeruusalemma nimeks. Kui eurooplased XIX sajandil Jeruusalemma otsisid, eksisid nad ja ei jõudnud otsitud kohta ning jäid poole teele. Üks selle vea põhjuseid oli see, et XVII sajandil oli palverändurite Jeruusalemm katnud muld ja see oli maetud nelja meetri paksuse maapinda. Seda kaevati välja alles XX sajandil.
Teiseks hämmastavaks asjaoluks, mis Jeruusalemma-Gerashi uurimisel ilmsiks tuli, oli see, et see ei olnud tõeline, vaid NÄITUSLIK JERUUSALEM, teadlikult loodud palverändurite voogude suunamiseks sinna. Usuturismi idee tõusis esmakordselt mitte täna, vaid juba XVI sajandi alguses. Näituslikus Jeruusalemas näidati palveränduritele ühel või kahel päeval ühel ja samal kohal kümneid kõige kuulsamaid vanatestamentlikke ja uutestamentlikke pühakohti. Palveränduritelt võeti raha, ja mitte vähe.