Komandöri mõrv. Raamat 2. Libisev metafoor

"Alates sellest maist elasin ma mägedes…" Maaliline, vaikne koht, ideaalne loovuseks. Nöörimatu ühekorruseline hoone Euroopa stiilis, piisavalt avar vallalisele, kuulus Jaapanis kuulsale kunstnikule. Kõik oleks rahulik ja rahulik, kui mitte maal "Komandöri mõrv", mis leiti pööningult, kui mitte budistlik kellukese helin öösiti, kui mitte kummaline krüpt, mis kerkis kivihauast keset tihedat põõsastikku, kui mitte kohtumine esteedi Mänsikiga, kes palus müüdavat hinda portree joonistada, kõigepealt enda oma, ja siis ehk tema tütre oma, kui mitte katsed endas selgust saada. "Kas siis algas kõik, mis minu ümber toimub, sellest, et tõin selle maali päevavalgele? Ja sellega avasin ringi?" See maal pööras peategelase elu pea peale ja mõjutas kõiki, kes seda nägid. See lõi meie maailma veel ühe reaalsuse. Kuidas on see kõik võimalik?