Brisbane

Evgeny Vodolazkin — "Suur raamat" ja "Jasna Poljana" auhindade laureaat. Romaanis "Brisbane" jätkab ta kangelaste lugusid ("Lavr", "Aviator"), kelle saatus, nagu antiiktragöödias, äkki ja kohe muutub. Gleb Janovski — virtuoosne muusik — saavutuste tipul kaotab haiguse tõttu võimaluse esineda ja... püüab leida elu uut tähendust, uut toetuspunkti. Sellega aitab teda… minevik — ta püüab kokku koguda mälestusi Kiievi lapsepõlvest seitsmekümnendatel, noorusest Leningradis, olevikus Saksamaal ja taas Kiievis kahetuhandendatel. Ainult Brisbane ei ole nende elu teekondade seas. Ja kas selline linn tõeliselt eksisteerib? Või on see lihtsalt mirage, unistamine, utoopiline ideaal, sfääride muusika? — Sinu intervjuudes mainitakse sageli Brisbane'i linna ja üldiselt — Austraaliat. Miks? — Sest, kui meil on talv, on neil — suvi. — Aga kui meil on — suvi? — Siis on neil ka suvi. Meie mõõtmete järgi — suvi. Meie peres peeti seda kohta paradiisiks. — Paradiisi jaoks on seal liiga spetsiifiline elanikkond. Kangelaste järeltulijad. — Ja — mis siis? — Paradiisiks on vajalik hea biograafia. — Kas sa olid seal? — Kus, Austraalias? — Ei, paradiisis. Kust sa teadsid, milline biograafia seal vajalik on?