«Jeesuse õpetaja» — religioosne-psühholoogiline romaan elava usu ja kirikliku formalismi kokkupõrkest, kus koos vananeva kardinal Felix Bonprè'iga ilmub poiss, ja harjumuspärane kord hakkab murduma võõra südametunnistuse, hirmu ja andestuse lootuse surve all. Maria Corelli jaoks ei ole see isiklik draama, vaid suur lugu 19. sajandi lõpust, mil usulised institutsioonid kaotasid moraalse autoriteedi ja ühiskond valis üha enam välise jumalakartuse sisemise aususe asemel. Raamat lõpetab «Religioosse triloogia», kuhu kuuluvad ka «Barabbas» ja «Saatana lein», kuid on nendega seotud mitte ühise süžeega, vaid teemade ringiga: langemine, kiusatus, meeleparandus ja pääsemise võimalus. Siin on olulised mitte ainult imed ja süüdistused, vaid ka kogu keskkond — Rouen, kiriklikud ringkonnad, aristokraatlik keskkond, usuküsimused, kohustus ja õigus teisi hinnata.
Pärast kardinali kohtumist kodutute Manueliga hakkavad nende ümber toimuma sündmused, mida ühed peavad ülemalt märgiks, teised aga — ohtlikuks väljakutseks kehtestatud võimule. Haigete tervendamine, kuritegude paljastamine ja kasvav tähelepanu poisile muudavad isikliku armastuse loo avatud konfliktiks kirikliku süsteemiga. Selle taustal arenevad mitmed seotud jooned: kunstnik Angela Sovrani ja Florian Varillo saatus, Silvie Ermenshteini ja reformija Aubrey Lee lugu, abt Verny ja sotsialist Guy Grand'i vaidlused. Kõik need jooned koonduvad ühte küsimusse: mis on inimese jaoks olulisem — kanonile järgimine, ühiskondlik maine või truudus oma südametunnistusele.