Oleander

Kaspien Deveroo oli myrk. Aeglane, kaunis myrk, millele ma järk-järgult sõltuvusse jäin.

Mul kulus aastaid, et mõista: sellisena ta ei sündinud. Teda kasvatati - kellegi hooliv käsi ja kellegi karmi süda.

Siis oli ta lihtsalt kaunis pung - veel mitte avanud kogu oma hämmastavas ilust, kuid juba surmavalt ohtlik. See, mida ma pidin juurest välja tõmbama enne, kui ta õitsema hakkas.

Ma vihkasin teda. Ma armastasin teda. Ja enne teda ei teadnud ma, et need kaks tunnet võivad minus nii lähestikku ja lahusolematult eksisteerida.

Kaunid asjad võivad olla mürgised. Ja vahel just sellepärast on neid võimatu kõrvale heita.

«Oleander» Scarlett Drake poolt - sünge, sensuaalne ja psühholoogiliselt pingeline lugu armastusest, mis ei sarnane romantilistest raamatutest pärit ohutunde ega millegagi.

Romaani keskmes on Kaspien Deveroo. Kaunis, veetlev ja ohtlik. Inimene, keda tahaks samal ajal mõista, päästa… ja temast võimalikult kaugel hoida. Kuid mida lähemale sa teda endale lased, seda keerulisem on määratleda, kus lõppeb armastus ja algab kinnisidee. See ei ole lugu tervislikest ja õigetest suhetest.

Pigemas vastupidi. Siin armastus koosneb vihkamisest, soov - hirmust, hellus - julmusest. Ja just see vastuolulisus loob selle tunde: «Ma saan aru, et see kõik on halb… kuid mul on hädasti vaja teada, mis edasi saab».

Pärast esimesi lehti kõlab peamine küsimus umbes nii: 

Kui sa tead ette, et lill on mürgine, kuid vaatamata sellele tõmbad end selle poole – keda süüdistada, kui on juba liiga hilja?

On suur rõõm esitleda teile seda raamatut, sest see tõeliselt väärib tähelepanu!

Rohkem raamatust ja lugejate arvustusi - Goodreads