Hertsog

«Kõige olulisem. Hertsog» — see on raamat võimust, riigihaldusest ja poliitilisest realismist. Niccolò Machiavelli sõnastas ideed, mis on läbi sajandite olnud osa vestlusest valitsejast, tema eesmärkidest ja mõjudest. Siin on koondatud kuulsa traktati peamised mõtted lühendatud ja kergesti mõistetavas vormis. Selline formaat sobib neile, kes soovivad kiiresti aru saada, miks «Hertsog» loetakse üheks peamiseks raamatuks võimu mehhanismidest ja valitseja suhetest alamatega.

Põhialuseks on lühike kokkuvõte traktatist «Hertsog», mis käsitleb, kuidas võim saada, seda hoida ja riiki juhtida. Autor kirjutab mitte soovitud poliitilisest korrast, vaid sellest, kuidas tema arvates poliitika reaalsuses toimib. Keskmes on valitseja omadused, riigi huvid, suhted alamatega ning ka jõu, arvutamise, petmise ja otsusekindluse roll juhtimises. See on poliitiline filosoofia ja mõtisklus võimu üle, kus moraalinormid ei ühti alati valitsemise ülesannetega.

Peamine omadus selle väljaande juures — külm ja pragmaatiline vaade poliitikale. Machiavelli eristab riigihaldust harjumuspärastest arusaamadest voorusest ja näitab, et korra säilitamiseks toimib valitseja sageli karmilt. Olulised on küsimused, millal on heldus kasulik, miks on ohtlik kaotada alamate austust, kuidas hirm ja truudus on seotud ning kuidas valitseja isiklikud omadused mõjutavad võimu püsimist. See ei ole täiuslik tõlge kommentaaridega, vaid populaarne lühend peamistest mõtetest, seega on rõhk pandud tuntumatele ja vaieldavamatele ideedele.

Väljaanne huvitab neid, kes loevad poliitilisest filosoofiast, ideede ajaloost, riigi ülesehitusest ja mõjude loodusest. See sobib Machiavelliga esmakordseks tutvumiseks, iseseisvaks lugemiseks ja neile, kellele on vajalik lühike sisenemine teemasse ilma täieliku traktati poole pöördumata. Selline variant on mugav ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste üliõpilastele, kelle jaoks on oluline kiiresti haarata machiavellistliku mõtte sisu ja otsustada, kas pöörduda täisversiooni poole.

Machiavelli mõtiskleb võimu üle äärmiselt otsekoheselt. Raamatus käsitletakse teemasid vägivallast, petmisest ja tsinikust suhtumisest moraalinormidesse poliitika tööriistadena. Toon on siin analüütiline ja karm: jutt ei käi moraalsest ideaalist, vaid poliitilisest arvutamisest. Just see otsekohesus tegi traktatist skandaalse ja kinnitas sellele kaua aega mainet ühe kõige arutletuma teosena võimu kohta.