Raamatus "Eretikalised mõtted matemaatika olemusest" on kokku kogutud filosofide, kognitiivteadlaste, sotsioloogide, arvutiteadlaste ja isegi matemaatikute artiklid, kes on rääkinud originaalsetest, provokatiivsest asjadest matemaatika kohta. Nendes esseedes ei ole mingit ühist programmi või ideoloogiat.
Artiklite nõudmised olid järgmised: Mitte midagi igavat! Mitte...
midagi banaalset, mitte midagi triviaalset! Iga essee seab väljakutse, paneb mõtlema ja on originaalne. Viimastel aastatel on algajad – lingvistid, neuroloogid, kognitiivteadlased, arvutiteadlased, sotsioloogid – toonud uusi ideid, uurides matemaatikat uute tööriistade abil.
Eelmisel sajandil on vanad küsimused: "Mis on inimene?", "Mis on Mõistus?", "Mis on keel?" – muutunud filosoofilistest küsimustest, mis on avatud mõtlemiseks, teaduslikeks probleemideks. Lingvistika, psühholoogia ja antropoloogia eralduvad filosoofiast ja saavad iseseisvateks distsipliinideks. Võib-olla küsimus: "Mis on matemaatika?" – peagi tajutakse teadusliku probleemina.
Raamatus "Eretikalised mõtted matemaatika olemusest" on kokku kogutud filosofide, kognitiivteadlaste, sotsioloogide, arvutiteadlaste ja isegi matemaatikute artiklid, kes on rääkinud originaalsetest, provokatiivsest asjadest matemaatika kohta. Nendes esseedes ei ole mingit ühist programmi või ideoloogiat.
Artiklite nõudmised olid järgmised: Mitte midagi igavat! Mitte midagi banaalset, mitte midagi triviaalset! Iga essee seab väljakutse, paneb mõtlema ja on originaalne. Viimastel aastatel on algajad – lingvistid, neuroloogid, kognitiivteadlased, arvutiteadlased, sotsioloogid – toonud uusi ideid, uurides matemaatikat uute tööriistade abil.
Eelmisel sajandil on vanad küsimused: "Mis on inimene?", "Mis on Mõistus?", "Mis on keel?" – muutunud filosoofilistest küsimustest, mis on avatud mõtlemiseks, teaduslikeks probleemideks. Lingvistika, psühholoogia ja antropoloogia eralduvad filosoofiast ja saavad iseseisvateks distsipliinideks. Võib-olla küsimus: "Mis on matemaatika?" – peagi tajutakse teadusliku probleemina.