Kas kunst suudab päästa? Miks on see vältimatu katastroofi tingimustes vajalik? Viini kunstnik Friedl Dicker-Brandeis (1898–1944), kes sattus 1942. aastal Terezi ghetosse, tegeles seal joonistamisega koos sinna deporteeritud lastega, kes olid hukule määratud. Lõppude lõpuks saadeti Terezini vangid Auschwitzisse. Enamik...
Friedli väikestest õpilastest hukkus Holocaustis. Kuid koos temaga joonistasid nad elu, leides loomingus vabaduse ja lootuse. Friedl suutis koguda, üles kirjutada ja peita 5000 laste joonistust, millest paljusid hoitakse Praha Juudi muuseumis. Friedl säilitas mälu sadade hävitatud laste kohta ja tema meetodist sai kaasaegse kunstiteraapia alus.
Kas kunst suudab päästa? Miks on see vältimatu katastroofi tingimustes vajalik? Viini kunstnik Friedl Dicker-Brandeis (1898–1944), kes sattus 1942. aastal Terezi ghetosse, tegeles seal joonistamisega koos sinna deporteeritud lastega, kes olid hukule määratud. Lõppude lõpuks saadeti Terezini vangid Auschwitzisse. Enamik Friedli väikestest õpilastest hukkus Holocaustis. Kuid koos temaga joonistasid nad elu, leides loomingus vabaduse ja lootuse. Friedl suutis koguda, üles kirjutada ja peita 5000 laste joonistust, millest paljusid hoitakse Praha Juudi muuseumis. Friedl säilitas mälu sadade hävitatud laste kohta ja tema meetodist sai kaasaegse kunstiteraapia alus.