Tühjendamata karikas

Ivan Sergejevitš Šmeljov (1873–1950) — vene kirjanik ja publitsist, kahekordne Nobeli preemia nominant; hüüdnimega „õigeusu kirjanik“ suurte arvukate tekstide tõttu vene inimese vaimsusest. Oleks emigratsioonis, „ei mõtle ta hetkekski oma hingepõlemises Venemaast ja kannatab tema õnnetuste pärast“.
Romaanis „Tühjendamata karikas“, mis on kirjutatud autori jaoks äärmiselt raskel ajal, domineerib vaimse rõõmu tunne, mis tõuseb uskliku inimese südames püha puudutamisel. Tõeliselt Jumalakartliku kunstniku eluloo kaudu tuleb arusaamine, mida tähendab elada tõeliselt alandlikku elu. Karmide maa rahva laps Ilja Šaronov avastab endas lapseeas kunstniku anne ja noore peremehe armuga saadetakse ta välismaale maalikunsti õppima. Aja jooksul toob igatsus mineviku järele ta tagasi kodukanti, kus talle usaldatakse rekonstrueeritud kiriku maalimine. Kuni oma surmani elab ta õiglaselt ja kingib oma maalimisega valgust.
Üks tema teoseid, Jumalaema ikoon, toob tänaseni lohutust ja tervendust neile, kes kannatavad.