Päikese kattumine 1914. aastal oli oluline sündmus kogu maailma teadusühingule. Tehnoloogia areng oli juba võimaldanud projekteerida ja valmistada täpseid instrumente astronoomiliste nähtuste jälgimiseks. Teoreetiline teadus ei seisanud samuti paigal. Oma teooriaid töötasid välja tuntud teadlased: Hendrik Lorentz, Max Planck, Paul...
Ehrenfest ning Albert Einstein, kelle jaoks oli üldise suhtelisuse teooria kinnitamiseks vajalikud andmed, mida sai saada ainult täieliku päikese kattumise ajal. Peterburis arenes astronoomia aktiivselt, uudised oodatavatest astronoomilistest nähtustest trükiti ajalehtedes, tuntud teadlased pidasid teadus-populaarteaduslikke loenguid avalikkusele. Puuduvad vahendid isegi teel olemiseks, korraldasid nad ise plaani, konstrueerisid ja kogusid instrumente katumise jälgimiseks ning, saades toetust professor Aleksander Aleksandrovitš Ivanovilt, asusid nad ekspeditsioonile, mille õnnestumisse ei uskunud keegi.
Päikese kattumine 1914. aastal oli oluline sündmus kogu maailma teadusühingule. Tehnoloogia areng oli juba võimaldanud projekteerida ja valmistada täpseid instrumente astronoomiliste nähtuste jälgimiseks. Teoreetiline teadus ei seisanud samuti paigal. Oma teooriaid töötasid välja tuntud teadlased: Hendrik Lorentz, Max Planck, Paul Ehrenfest ning Albert Einstein, kelle jaoks oli üldise suhtelisuse teooria kinnitamiseks vajalikud andmed, mida sai saada ainult täieliku päikese kattumise ajal. Peterburis arenes astronoomia aktiivselt, uudised oodatavatest astronoomilistest nähtustest trükiti ajalehtedes, tuntud teadlased pidasid teadus-populaarteaduslikke loenguid avalikkusele. Puuduvad vahendid isegi teel olemiseks, korraldasid nad ise plaani, konstrueerisid ja kogusid instrumente katumise jälgimiseks ning, saades toetust professor Aleksander Aleksandrovitš Ivanovilt, asusid nad ekspeditsioonile, mille õnnestumisse ei uskunud keegi.