Mesilased

Aglaja elus, mis on ühekülgne ja ettearvatav, ilmub ootamatult «maag». Ta kohtub temaga inglise keele kursustel. Goodwin on silmapaistev pedagoog ja eriline inimene, kes ei sarnane teistega. Temasse on raske mitte uskuda, temast on võimatu mitte vaimustuda. Ainult aja jooksul mõistab Aglaja: ta on tema «mesilasest» «mesilaste tarus» üks paljusid, ning igalühel on oma määratud ülesanne.
See võiks olla nooruse avastamise romaan, noorte armastusromaan või romaan vägivallast, kuid «Mesilased» on rohkem kui igaüks neist määratlustest. Sõna sõna kõrval, kujutis kujutise kõrval, mõte mälestuse järgi – selles romaanis kõik haakub ja köidab, tõmbab meid meie mälu sügavustest, otsekui lõputu rida salvrätte mustkunstniku mütsist, lõputu hulga detaile, tsitaate, tundeid, assotsiatsioone, mis tunduvad unustatud, – aga ei, on muutunud kultuurikoodiks. Tihedalt ja äratuntavalt hajub lõhnades, maitsetes ja tunnetes igaühele, kes on seda aega elanud, katkenud, kortsus 90ndate portree, kus nii meeleheitlikult sooviti ja nii valusalt ei suudetud leida vabadust, lootust ja armastust.