Vakkanai

«Vakkanai» — graafiline romaan Jaapani kõige põhjapoolsemast linnast. Viimane enne Sahhalini, jääb see üheks väheseks kohaks, kus veel võib kohata kirillitsat ja kuulda vene keelt. Enne 2020. aastat ühendaski Vakkanai ja Sahhalin parvlaev, toetati suhteid ja kultuurivahetust. Nüüd on sellest kõigest enam mitte midagi, kuid linnas elu jätkub. Tänavatel on põhjapõdrad, harva ilmuvad karud ning vene keelt, nagu ka kirillitsakirju, hoitakse vaid linna, selle majade ja elanike mälus.
Maxim Chumini ja Katja Brovkina graafiline romaan käsitleb mälu kunstilise materjalina, muutes Vakkanai peategelaseks. Kinomatograafiline jutustus põhineb graafika ja akvarelli koostööl: üks kiht fikseerib reaalsuse, teine avab kujutlusvõime. Lükates lahti siltide, tänavate fragmente, luues linna ja inimeste lugusid, uurivad autorid, kuidas koht muutub kujutiseks ja fantaasia – mälestuseks.