Monograafia koosneb kolmest osast, mis käsitlevad majandusteaduse metodoloogia aktuaalseid küsimusi, majandusteaduse ajaloo üldprobleemide kompleksi ja nõukogude majandusteaduse diskursusi. Majandusteadust käsitletakse intellektuaalse ajaloo fenomenina, arvestades selle arengu intellektuaalset ja sotsiaal-poliitilist keskkonda. Monograafia metodoloogilises osas, erinevalt traditsioonilisest rõhust teooriale, on keskendutud suhetele...
teoreetilise ja rakendusliku teadmise vahel ühelt poolt ning spetsialiseeritud majandusteaduse ja sotsiaal-filosoofiliste (ontoloogiliste) kontseptsioonide vahel teiselt poolt. Uuritakse viimaste rolli kasvava segmenteerituse ja fraktsioonisuse tingimustes majandusteades. Ajaloo- ja teaduslikus osas uuritakse mitmeid uusi teemasid. Esiteks kaitstakse uut tõlgendust majanduse kujunemisest teadusena, seostatakse seda protsessi 17.-18. sajandi teadusrevolutsiooniga ning R. Cantiloni teose keskset rolli majandusteabe teoorias. Teiseks tuuakse teaduslikku käibesse arhiivimaterjalid K. Marxi avaldamata pärandist, mis on seotud Cantiloni teosega ja võimaldab täpsustada Marxi majandusteooriate arengut ja tema ajalooliselt-teaduslikku kontseptsiooni. Nõukogude perioodi majandusteadet käsitlevas osas pakutakse uut lähenemist nõukogude poliitilise majanduse sotsialismi spetsiifilise diskursuse analüüsimiseks, kasutades näiteks arutelusid omandi ja kaubanduslike suhete üle ning analüüsitakse majandusteaduse ametite transformatsiooni hilises Nõukogude Liidus. Monograafia kokkuvõtted autori neljakümne aasta uurimistöö tulemustest ja põhineb nii varem avaldatud, kuid erinevates väljaannetes hajutatud töödel kui ka uutel teadusuuringutel vastavates valdkondades.
Monograafia koosneb kolmest osast, mis käsitlevad majandusteaduse metodoloogia aktuaalseid küsimusi, majandusteaduse ajaloo üldprobleemide kompleksi ja nõukogude majandusteaduse diskursusi. Majandusteadust käsitletakse intellektuaalse ajaloo fenomenina, arvestades selle arengu intellektuaalset ja sotsiaal-poliitilist keskkonda. Monograafia metodoloogilises osas, erinevalt traditsioonilisest rõhust teooriale, on keskendutud suhetele teoreetilise ja rakendusliku teadmise vahel ühelt poolt ning spetsialiseeritud majandusteaduse ja sotsiaal-filosoofiliste (ontoloogiliste) kontseptsioonide vahel teiselt poolt. Uuritakse viimaste rolli kasvava segmenteerituse ja fraktsioonisuse tingimustes majandusteades. Ajaloo- ja teaduslikus osas uuritakse mitmeid uusi teemasid. Esiteks kaitstakse uut tõlgendust majanduse kujunemisest teadusena, seostatakse seda protsessi 17.-18. sajandi teadusrevolutsiooniga ning R. Cantiloni teose keskset rolli majandusteabe teoorias. Teiseks tuuakse teaduslikku käibesse arhiivimaterjalid K. Marxi avaldamata pärandist, mis on seotud Cantiloni teosega ja võimaldab täpsustada Marxi majandusteooriate arengut ja tema ajalooliselt-teaduslikku kontseptsiooni. Nõukogude perioodi majandusteadet käsitlevas osas pakutakse uut lähenemist nõukogude poliitilise majanduse sotsialismi spetsiifilise diskursuse analüüsimiseks, kasutades näiteks arutelusid omandi ja kaubanduslike suhete üle ning analüüsitakse majandusteaduse ametite transformatsiooni hilises Nõukogude Liidus. Monograafia kokkuvõtted autori neljakümne aasta uurimistöö tulemustest ja põhineb nii varem avaldatud, kuid erinevates väljaannetes hajutatud töödel kui ka uutel teadusuuringutel vastavates valdkondades.