„Bhagavad Gita“ põhineb Krishna ja Arjuna vestlusel Kurukshetra lahingu eel. Sõdalane näeb enda ees mitte anonimseid vaenlasi, vaid inimesi, kellega teda seob veri, mälu ja austus. Sel hetkel lõpetab võit olemise lihtsa eesmärgina. Lahingust saab moraalitest, millele tuleb vastata. Parama hansa...
Yogananda näitab, et „Gita“ lahinguvälja võib tõlgendada laiema tähendusega. See ei ole mitte ainult koht iidse eepose söötmel, vaid ka sisemise konflikti sümbol. Inimene seisab iga päev silmitsi sarnaste sõlmedega: ta soovib tegutseda õigesti, kuid kardab tagajärgi; ta tunneb oma kohust, kuid kaotab jõu; ta otsib selgust, kuid upub kahtlustesse. Autori kommentaarid aitavad lugeda „Bhagavad Gitat“ mitte kui kogumit ülevatest ütlemistest, vaid kui praktilist teadust teadlikkusest. Siin räägitakse hingest, tegudest, enesekehtestamisest, meditatsioonist, soovide loodusest ja vabadusest sisemisest saginast. Raamat ei luban lihtsaid vastuseid. See õpetab vaatama sügavamale ja väljakutseid vastu võtma endaga vestlemisel.
„Bhagavad Gita“ põhineb Krishna ja Arjuna vestlusel Kurukshetra lahingu eel. Sõdalane näeb enda ees mitte anonimseid vaenlasi, vaid inimesi, kellega teda seob veri, mälu ja austus. Sel hetkel lõpetab võit olemise lihtsa eesmärgina. Lahingust saab moraalitest, millele tuleb vastata. Parama hansa Yogananda näitab, et „Gita“ lahinguvälja võib tõlgendada laiema tähendusega. See ei ole mitte ainult koht iidse eepose söötmel, vaid ka sisemise konflikti sümbol. Inimene seisab iga päev silmitsi sarnaste sõlmedega: ta soovib tegutseda õigesti, kuid kardab tagajärgi; ta tunneb oma kohust, kuid kaotab jõu; ta otsib selgust, kuid upub kahtlustesse. Autori kommentaarid aitavad lugeda „Bhagavad Gitat“ mitte kui kogumit ülevatest ütlemistest, vaid kui praktilist teadust teadlikkusest. Siin räägitakse hingest, tegudest, enesekehtestamisest, meditatsioonist, soovide loodusest ja vabadusest sisemisest saginast. Raamat ei luban lihtsaid vastuseid. See õpetab vaatama sügavamale ja väljakutseid vastu võtma endaga vestlemisel.