1904. aastal ilmus raamat «Imeilus naine. Kahekümmend neli kriminaalset juttu». Need «kriminaalsed jutud» — kergesti ja vaimukalt kirjutatud detektiivilood — põhinesid reaalsed juhtumitel Peterburi kriminaalpoliitikas XX sajandi alguses. Nende autor, kes oli oma naha kaudu tuttav tolleaegse Peterburi kriminaalelu, ei...
olnud keegi muu kui Mihhail Frolovitš Čulitski (1840–1921), kriminaalpolitsei ülem.
«Vaadates kurjategijate erinevaid isiksusi, mille seas on ka silmapaistvaid karaktereid, olin ma sageli üllatunud selle keerukuse ja tabamatuse isikupära üle, mis nende saatuses moodustavad ja neid ühiskonnast välja viskavad». Nii algab autori eessõna sellele kogumikule tõestisündinud detektiivlugudest, mis ka meie päevadel leiate, millega üllatada kogenud žanri armastajat: elu mõnikord leiutab sündmusi, millele kadestab kõige peenem kirjaniku meel.
1904. aastal ilmus raamat «Imeilus naine. Kahekümmend neli kriminaalset juttu». Need «kriminaalsed jutud» — kergesti ja vaimukalt kirjutatud detektiivilood — põhinesid reaalsed juhtumitel Peterburi kriminaalpoliitikas XX sajandi alguses. Nende autor, kes oli oma naha kaudu tuttav tolleaegse Peterburi kriminaalelu, ei olnud keegi muu kui Mihhail Frolovitš Čulitski (1840–1921), kriminaalpolitsei ülem.
«Vaadates kurjategijate erinevaid isiksusi, mille seas on ka silmapaistvaid karaktereid, olin ma sageli üllatunud selle keerukuse ja tabamatuse isikupära üle, mis nende saatuses moodustavad ja neid ühiskonnast välja viskavad». Nii algab autori eessõna sellele kogumikule tõestisündinud detektiivlugudest, mis ka meie päevadel leiate, millega üllatada kogenud žanri armastajat: elu mõnikord leiutab sündmusi, millele kadestab kõige peenem kirjaniku meel.