Lühromaanid-bestsellerid belglannalt Amélie Nothombilt trükitakse kuue numbrilise tiraazhina ja neid avaldatakse neljakümnes riigis, tuues oma loojale hulgaliselt auhindu, sealhulgas Prantsuse Akadeemia Grand Prix' ja ühe peamise Euroopa kirjandusauhinna — Striga auhinna. Sellesse raamatusse on koondatud kaks tema autobiograafilist romaani (2023,...
2024). “Psühhopomp” — emotsionaalne autori ülestunnistus. Pealkiri on seotud iidse Kreeka jumala Hermesega ja tähendab “hingede saatjat”. Süžees on lapsepõlv ja noorus, seksuaalne vägivald, mida kogeti 12-aastaselt Bangladeshis, sellele järgnev anoreksia, paradioksed saatuse mängud, käsitöö saladused, ebatavaline kirjaniku credo ja kunst rääkida surnutega, millega on suutnud toime tulla üldse mitte müstitsismile kalduv Amélie Nothomb. “Võimatu naasmine” — lüüriline ja väga isiklik romaan armastusest Jaapani vastu ja reisist sinna kolmkümmend aastat pärast katset seal igaveseks elama asuda, mida on kirjeldatud tema kuulsates raamatutes “Hirm ja värin” ja “Tokyolane pruut”. Kohtumine tuttavate tänavate ja iidsete Jaapani mälestistega on kaasas ärevad mälestused, nostalgia ja Nothombile omane eriline huumor.
Lühromaanid-bestsellerid belglannalt Amélie Nothombilt trükitakse kuue numbrilise tiraazhina ja neid avaldatakse neljakümnes riigis, tuues oma loojale hulgaliselt auhindu, sealhulgas Prantsuse Akadeemia Grand Prix' ja ühe peamise Euroopa kirjandusauhinna — Striga auhinna. Sellesse raamatusse on koondatud kaks tema autobiograafilist romaani (2023, 2024). “Psühhopomp” — emotsionaalne autori ülestunnistus. Pealkiri on seotud iidse Kreeka jumala Hermesega ja tähendab “hingede saatjat”. Süžees on lapsepõlv ja noorus, seksuaalne vägivald, mida kogeti 12-aastaselt Bangladeshis, sellele järgnev anoreksia, paradioksed saatuse mängud, käsitöö saladused, ebatavaline kirjaniku credo ja kunst rääkida surnutega, millega on suutnud toime tulla üldse mitte müstitsismile kalduv Amélie Nothomb. “Võimatu naasmine” — lüüriline ja väga isiklik romaan armastusest Jaapani vastu ja reisist sinna kolmkümmend aastat pärast katset seal igaveseks elama asuda, mida on kirjeldatud tema kuulsates raamatutes “Hirm ja värin” ja “Tokyolane pruut”. Kohtumine tuttavate tänavate ja iidsete Jaapani mälestistega on kaasas ärevad mälestused, nostalgia ja Nothombile omane eriline huumor.