«Minu tõde, — kirjutab raamatu autor Polina Žerebcova, — see on rahuliku kodaniku, vaatleja, ajaloolase, ajakirjaniku, inimese tõde, kes alates üheksast eluaastast jäi täpselt kirja panema toimuvaid sündmusi tundide ja kuupäevade täpsusega, dokumentaalromaanikirjaniku tõde». Polina Žerebcova sündis 1985. aastal Groznõi linnas...
ja elas seal peaaegu kakskümmend aastat. 1994. aastal hakkas ta pidama päevikut, kus ta fikseeris enda ümber toimuvaid sündmusi. Päevikud katab Polina lapsepõlve, teismeeaga ja noorusaega, mis langes kokku Tšetšeenia sõdadega. Õpingud, esimene armastus, tüli vanematega — see, mis on tuttav igale teismelisele, — käis käsikäes pommitamiste, nälja, hävingu ja vaesusega.
«Minu tõde, — kirjutab raamatu autor Polina Žerebcova, — see on rahuliku kodaniku, vaatleja, ajaloolase, ajakirjaniku, inimese tõde, kes alates üheksast eluaastast jäi täpselt kirja panema toimuvaid sündmusi tundide ja kuupäevade täpsusega, dokumentaalromaanikirjaniku tõde». Polina Žerebcova sündis 1985. aastal Groznõi linnas ja elas seal peaaegu kakskümmend aastat. 1994. aastal hakkas ta pidama päevikut, kus ta fikseeris enda ümber toimuvaid sündmusi. Päevikud katab Polina lapsepõlve, teismeeaga ja noorusaega, mis langes kokku Tšetšeenia sõdadega. Õpingud, esimene armastus, tüli vanematega — see, mis on tuttav igale teismelisele, — käis käsikäes pommitamiste, nälja, hävingu ja vaesusega.